Neljapäeval, 4.märtsil võttis Uus Maa tore meeskond eesotsas minuga osa väga meeldivast ja abistavast ettevõtmisest, mille raames koristasime Tallinna kesklinnas Mardi lasteaia õuelt hunnikute viisi lund. 

Lumekoristustalgute korraldamisel ja abivajajate valimisel aitas kaasa Tallinna Kesklinna linnaosa vanem Aini Härm ja esimeseks sihtkohaks valiti Mardi lasteaia territoorium, et aidata põngerjatel läbi lumemassi jälle mänguväljakuteni jõuda.

Lund on sadanud nii palju, et enam ei saanudki aru, kui palju seda tegelikult juba on, enne kui läksime Mardi lasteaiale appi. Olin juba pikemat aega mõelnud kodanikualgatusele ja plaaninud minna koristama Tallinna tänavaid, kuna hästi kurb on vaadata näiteks lapsevankritega emasid, kes üritavad jalakäijaterajal hakkama saada.
 
Lund oli tõsiselt palju ja umbes 25 inimest tegid natukene üle tunni tööd ning tulemuseks oligi puhas mänguplats ja õige mitu lumekuhja, millest lapsed saavad hiljem lumelinna ja kujusid meisterdada.

On väga armas, kui inimesed ja ettevõtted võtavad initsiatiivi enda kätte ja lähevad üksteisele rasketes olukordades appi. See näitab hoolivust ja muudab meie ühiskonda sotsiaalselt vastutustundlikumaks. Kui kõik kodanikud annaksid tänases lumerohkes talves oma panuse lumekoristusele, oleks meil kõigil lihtsam liigelda ja südames palju parem tunne.
 
Suur au lasteaiakasvatajatele, kes suudavad neid armsaid väikseid mudilasi kantseldada päevast päeva. Meie piirdusime ainult lumekoristamisega.

Toredaid lumekoristustalguid varustas riistvaraga Fiskars ning lihasjõudu lisasid Uus Maa kõrval ka Hill & Knowltoni lumekorraldajad. Pärast lumetõrjet annetati talgutel kasutatud 30 Fiskarsi uut labidat linnale, et need ka edaspidi aktiivset rakendust leiaksid.

Tiina, kuidas sa Uus Maa Kinnisvarabüroosse tööle sattusid ja mida sa enne seda tegid?

Olin just pööranud enda elus uue lehekülje ja mõtlesin, mida edasi teha. Olen hariduselt agronoom. Enda erialast tööd ei olnud tookord (kevadel 2006) võimalik leida. Nii otsustasin proovida kätt kinnisvaraäris. See tundus piisavalt suur väljakutse. Kui olin otsustanud, et tahan olla maakler, hakkasin otsima ettevõtet, millega identifitseeruksin kõige rohkem. See oli just buumi ajal ja ettevõtteid oli palju. Kui alustasin kandideerimist Uus Maasse, sain peagi aru, et ei olegi teist ettevõtet, kus ma tahaksin maakleri ametit pidada.

Mis sulle Uus Maa Kinnisvarabüroos meeldib, et sa ikka veel siin töötad?

Minu jaoks on Uus Maa kõige suurem väärtus inimesed, kes siin töötavad. Kui need inimesed lahkuvad, ei ole ka Uus Maad.

Oled Tartu kontoris üks edukamaid maaklereid. Mida sa oma edu pandiks pead?

Töötan koos Tartu kinnisvaraturu parimate spetsialistidega – see annab mulle enesekindluse ja turvatunde. Koos oleme leidnud parimad lahendused klientide kinnisvaraalastele probleemidele. Selleks, et häid tulemusi saavutada, peab pingutama, õppima, ennast arendma. Kui klient usaldab meie kätte enda vara müügi, on meil suur vastutus anda talle parimat nõu ja aidata tal enda plaanid realiseerida.

Milline peaks sinu arvates olema üks professionaalne kinnisvaramaakler või ka müügiinimene üldisemalt?

Mul on väga kahju, et Eestis maakleri tööd alahinnatakse. Maakleri ametisse suhtutakse tihtilugu halvustavalt. Ei mõisteta, milles seisneb maakleri töö ja mille eest peaks neile maksma. Hea maakler peab olema hea ehitusspetsialist, jurist, psühholoog, maksuspetsialist. Turul tegutseb palju maaklereid, kellel antud omadused puuduvad, mistõttu ei saa nad oma tööga professionaalselt hakkama ning millest kujunebki inimeste negatiivne arvamus.

Kolleegide sõnul oled sa väga sihikindel ja eesmärgipärane. Kas see on su iseloomus või oled sa seda kusagilt õppinud?

Sihikindlus on õpitav. Minu loomusele ei ole see alati omane olnud, kuid olen seda õppinud. Üldiselt arvan, et inimene suudab ennast muuta. Oluline on, et tal oleks selleks motivatsioon. Kuldne reegel ütleb, et “tee teistele seda, mida sa tahad, et teised sulle teevad”. Maaklerina tähendab see seda, et kui müün kliendi vara, pingutan nii, nagu müüksin enda vara.

Miks kinnisvara? Oled ju tegelikult õppinud hoopis agronoomiks Eesti Maaülikoolis.

Jah. Agronoomiks õppisin oma kahe tädi eeskujul, kelle tööd lapsena imetlesin – nad olid pidevas tegevuses, liikusid ringi, jagasid tööülesandeid, olles ise pidevalt looduse lähedal. Mõni aasta tagasi avastasin, et mulle meeldib müügitöö. Kui Eestisse tulin, tahtsin müüa midagi suurt. Ma ei kujutagi ette, et müüksin midagi muud kui kinnisvara.

Oled elanud aastaid Portugalis ja pidanud seal poodi. Kuidas on Portugali kultuuris elamine sind mõjutanud?

Portugaallased on avatumad, muretsevad vähem homse pärast. Nad naudivad elu täna, sest igal päeval on omad mured. Olen pisut õppinud neilt sellist ellusuhtumist – otsin õnne väikestest asjadest – see on õnne võti minu jaoks.

Kas müügitöö Lõuna-Euroopas erineb kuidagi müügitööst Eestis?

Jah, erineb küll. Mulle tundub, et vähemasti Portugalis oodataksegi müüjalt aktiivset müügitööd, st kui inimene astub poodi, peab müüja talle midagi pakkuma. Eesti klient nagu kardaks sellist olukorda. Müügitöö erinevusi on raske välja tuua, kuna Portugalis tegelesin jaekaubandusega, siin aga kinnisvara müügiga, siiski kasutan mitmeid seal õpitud müüginippe ka oma praeguses töös.

Kas reisid ka praegu palju või on sul muid hobisid?

Väga palju ma ei reisi. Mulle meeldib külastada sõpru, kes elavad väljaspool Eestit. Selliselt avaneb võimalus tutvuda riigiga “kohaliku” elaniku abiga. Selle aasta reis on juba plaanitud. Külastan sõpru, kes elavad Küprosel. Samuti on minu elus väga olulisel kohal usk Jumalasse. Olen Jehoova Tunnistaja ja osalen ülemaailmses Piibli haridustöös.

Sul on huvitav lemmikloom. Kuidas keegi sellise mõtte peale tuleb, et koju jänes võtta?

No ma ei ole ainuke, kes sellise mõtte peale on tulnud. Meie kontori töötajate hulgas on veel kaks jänesepidajat. Jänese pidamine pole keeruline ega aeganõudev. Paariks päevaks võib ta isegi üksi jätta. Samas teeb ta meie pere elu palju lõbusamaks. Ma loodan, et tal endal on ka lõbus, kuigi ta pole mulle seda kordagi öelnud.

Milliseid raamatuid sa loed? Mis on sinu arvates viimase aja parim raamat, mida soojalt teistelegi soovitaksid?

Uute raamatute hulgast leian midagi head harva, pigem loen klassikuid. Raamatute raamat on aga Piibel ja seda ma soovitaksin kõigil lugeda. See raamat väärib meie tähelepanu, sõltumata sellest, kas see inimene huvitub Loojast.

Millised väärtused on sinu jaoks elus kõige tähtsamad?

Hindan rahu – selle nimel olen nõus palju tegema. Üritan seda säilitada kui vähegi võimalik, nii kodus, tööl, koguduses, kui ka inimestega, keda kohtan esimest korda. Vahest tuleb selle nimel teha ebameeldivaid asju, näiteks suhelda teemadel, mis ei ole meeldivad, ära rääkida, mis hingel. Siis ei kogune negatiivseid mõtteid, vaid ainult positiivsed. Ma ei saa öelda, et mul see alati õnnestub, sest olen ebatäiuslik nagu kõik inimesed ja loomu poolest elav. Vahest “keen üle”. Hiljem aga kahetsen väga. Armastus, rõõm, rahu, kannatlikus, lahkus, headus, usk, tasadus, enesevalitsus – need on omadused, mida üritan endas arendada ja mida mulle meeldib ka teistes näha.

Kui sa peaksid oma elus tegema kannapöörde, kuhu sa läheksid, mida sa teeksid?

Ma ei tea kuhu täpselt ma koliksin, kuid mulle meeldib väga uusi keeli õppida. Kindlasti pühenduksin Piibli õpetamisele. See oleks maailma parim töö!

Mida räägib Tiinast kolleeg ja sõber Heidi Tubli:


“Tiina on minu jaoks väga oluline kolleeg. Kindlasti mängib rolli ka see, et me alustasime tööd Uus Maa Tartu büroos samal ajal, 2006. aasta aprillis. Pärast kaheaastast töökogemust, sooritasime me mõlemad edukalt atesteerimiseksami. Ja oleme nende aastate jooksul teinud väga palju edukat koostööd. Tiina aitab võimalusel alati kolleege ning jagab hea meelega oma kogemusi ning professionaalset arvamust.

Tiinal on oluline osa meie meeskonnast, sest tal on kõrge moraalitunne ning ta oskab alati näha olukordi mitme poole silmade läbi. Ta on õiglane ning usaldusväärne, rõõmsameelne ja vallatu, ning tal on alati mõni põnev projekt käsil. Kõige imetlusväärsem aspekt tema puhul ongi see, et ta jõuab edukas olla mitmel rindel. Tiina on eriline inimene ka oma seiklusrikka mineviku tõttu. Reisimisest ja enese proovilepanekust on tal alati põnevaid lugusid rääkida.“

Mulle väga meeldis, kuidas Ülane viskas nalja ja suhtles üliõpilastega vabalt, ei kartnud tulla lavalt alla ja isiklikult kõnetada, sest tihtilugu on karjääriplaneerimise loengud olnud sellised, kus mingi sell räägib laval põhjalikult punktidest, mida järjekorras tuleb läbida kõrvalekaldumisteta. Seevastu meie tänased esinejad esitlesid ennast kohe Töö-Ülane ja Töö-Elari ning Vaba(aja)-Ülane ja Vaba(aja)-Elari. Selline lähenemine juba lõi vaba õhkkonna, kuna nad näitasid, et oma vabal ajal võid sa olla milline tahes, see ei ole takistuseks edukale karjäärile.

Tore oli kuulata mõlema uusmaaka isiklikke kogemusi. Hästi oluline oli minu arvates, et toodi välja just need isiksuseomadused, mida kõik edukad ettevõtted s.t tööandjad oma töötajates hindavad. Need said korralikult üles kirjutatud ning nüüd peab hakkama tegelema nende külgede edasi arendamisega. Selgus, et nende samade omaduste abil saab igaüks luua omale isikliku brändi.

Väikeseks ehmatuseks sai seekordne loeng väga ruttu läbi. Kordagi ei tekkinud tahtmist toolil niheleda ja kella uurida, millal see ometi küll päästaks. Ülane oli tõeliselt särtsakas ning oskas inimesed ennast kuulama panna. Elari oli kõlava häälega ning väga optimistlik. Aitäh Teile!
___

Aive Praakle oli üks ca 70st tudengist, kes käis Võti Tulevikku karjääripäevade raames kuulamas Uus Maa personalijuhi Ülane Vilumetsa ning elamispindade osakonna juhi ning juhatuse liikme Elari Tamme loengut teemal “Kuidas ehitada karjääri”. Aive on pärit Tartumaalt, õpib TTÜ-s logistikat, töötab Vanalinnas ettekandjana ning on aktiivne tudeng, tegeledes spordi, filmide vaatamise ning lugemisega.

Marina, sa alustasid Uus Maas tööd veidi üle 3 aasta tagasi. Kuidas sa üldse Uus Maasse sattusid?

See oli suur juhus. Eelmises töökohast olin just vabanenud ja pidin valima, kas jätkan oma erialal trükitehnoloogina (mind oodati juba kahes kohas) või proovin midagi uut. Kinnisvara oli mind alati huvitanud ja just sel momendil tutvusin ühe Uus Maa maakleriga, kes mind konkursil osalema julgustas. Ma riskisin. Kaotada polnud ju midagi. Tegin kogu kandideerimiskadalipu läbi… ja sattusingi Uus Maasse. Minu esimene tööpäev oli 2007. aasta 8. jaanuaril.

Mida sa loed enda suurimaks saavutuseks Uus Maa aegadest?

Minu suurim saavutus oli Aasta Alustaja tiitel, mis anti mulle 2007. aasta Jõululõunal.

Mis sa arvad, kas sa oled lihtsalt eriti tugev inimene ja oleks ka ilma meeskonna toetuseta hakkama saanud?

Meeskond on Uus Maas kõige alus – ilma tiimita ei oleks ma see, kes minust maaklerina sai. Alati sain abi, alati sain vastused kõigile küsimustele. Hoolimine on teine meeldejääv märksõna – mäletan, kui üllatunud ma olin, kui Uus Maa praegune partner Jaanus Laugus tuli lihtsalt minu juurde ja küsis, kuidas mul läheb ja kuidas ma objekte müüki saan (see ju tähendas, et ta märkas, et mul nad müüki tulid). Või näiteks kuidas Mika uue aasta esimesel tööpäeval tuli ja head uut aastat soovides kallistas. Tavaline on ju kolleegidel lihtsalt kätt suruda. Ja muidugi palju teisi toredaid inimesi – Andrus, Tiina, Eret, Ülane, Elari jne.

Mis tundega sa lahkud ja mis sulle eriliselt meelde jääb?

Ma ei oleks kunagi siit lahkunud, kui ma poleks nimelt leidnud oma ellu väga erilist inimest. Uus Maa on minu elu parim töökoht! Eriliselt jääb meelde Uus Maa eluterve ja positiivne õhkkond, väga hea sisekliima ja muidugi Uus Maa väärtused.

Kuidas on kolm aastat Uus Maas sind muutnud?

Ma omandasin palju uusi teadmisi ja kogemusi, mis andsid mulle eneseusku ja kindlust ka edaspidiseks eluks. Ma sain juurde kindlust, et elus tasub teha suuri samme ja julgeda riskida, et kogeda midagi uut, et õppida. Uus Maasse tasubki tööle tulla neil, kes soovivad õppida, areneda ja olla sõltumatu, kuna sinu sissetulek sõltub ainult sinust.

Minu kolm aastat Uus Maas on mulle väga kallid ja täis toredaid mälestusi. Tükike minu südamest jääb alati sinna.

Alates 2007. aastast on kinnisvaraturul olnud läbivaks langustrend. Hinnalangus Rakvere korteriturul peatus 2009. aasta IV kvartalis. Kõigi mugavustega tüüpkorterite tehinguhinnad (ei ole arvestatud ahiküttega korterite ja uusarenduste korterite tehinguhindasid) langesid 2009. aasta jooksul ca 35%.

Tüüpkorterite keskmine tehinguhind oli 2009. a IV kvartalis 6033 kr/m². Kõrgeima hinnaga, 6568 kr/m², tüüpkorteri ostu-müügitehing tehti 2009. a detsembrikuus.

Uutes ja rekonstrueeritud korterelamutes jäid 2009. a IV kvartalis teostatud ostu-müügitehingute hinnad vahemikku 7962 – 11 951 kr/m². Detsembris tehti uutes ja rekonstrueeritud korterelamutes asuvate korteritega 6 tehingut.

Rakvere linnas on käesoleval ajal pakkumisel (allikas City24, kinnisvaraKV.ee) ca 145 korterit, sealhulgas ca 70 kõigi mugavustega tüüpkorterit, ca 30 ahiküttega korterit ja ca 45 uutes/rekonstrueeritud korterelamutes asuvat korterit.

Tüüpkorterite pakkumishinnad jäävad vahemikku 4795 kr/m² kuni 20 645 kr/m², sealhulgas  on ca 3/4 pakkumistest kõrgema pakkumishinnatasemega kui 8000 kr/m², st nende korteritega ei ole reaalne jõuda müügitehinguni lähiajal. Viimati nimetatud tüüpkorterite pakkumised näitavad, et müüjad soovivad saada turusituatsioonile mittevastavat hinda ehk müüjate hinnaootused on jäänud kinnisvaraturu kolme aasta tagusesse kõrgaega.

Kuigi viimasel ajal on korterite pakkumiste hulk püsinud stabiilsena, ületab pakkumine tunduvalt nõudlust. Suure pakkumise ning vähese ostujõu tõttu ei ole lähiajal ette näha hindade tõusu, pigem hindade püsimist samal hinnatasemel või veel mõningast hindade langust remonti vajavate korterite puhul.

Tänases turusituatsioonis on soovitav, et müüja teeks enda jaoks selgeks, kas tal on tõsine soov ja vajadus vara müüa; kui jah – siis müügitehingu toimumise tagab objekti õige hind. Siinkohal tasub kuulda võtta kinnisvaraspetsialistide soovitusi õige müügihinna määramisel. Veendumaks, et müügihinna soovitus on õiglane ning vastab turul toimuvale, soovitame müüjal küsida kinnisvarafirmast viimase kahe-kolme kuu tehinguhindade statistikat. Kuigi kinnisvaraturul on hinnad praeguseks eeldatavalt põhja saavutanud, ei maksa sinisilmselt uskuda, et kohe-kohe järgneb kiire ja järsk hinnatõus. Kindlasti tulevikus kinnisvarahinnad tõusevad, kuid hindade kasv saab olema kordades aeglasem, kui buumiaegne hinnatõus oli. Selliseid varasid, mida ei ole täna tingimata vaja müüa või mille müük ei ole otstarbekas (kohustused panga ees ületavad võimaliku müügist saadava tulu), ei peaks ebareaalsete müügihindadega ja „igaks juhuks” müügis hoidma, sest liiga kõrged pakkumishinnad omakorda tekitavad õigustamatult kõrgeid hinnaaootusi nendes müüjates, kes saavad ja tahavad oma vara turuhinnaga realiseerida.

Kinnisvarasse investeerimine on olnud paljudele tulus ärimudel. Kui kaks aastat tagasi võis suure tõenäosusega enne buumi ostetud kinnisvaraga investeeringu väärtust suurendada mitmekordselt, siis täna saab kahjuks tuua ka hulgaliselt näiteid buumi ajal investeeringu eesmärgil soetatud kinnisvarast, mille väärtus on praeguseks kordades langenud. Siit koorub aga küsimus – kas kinnisvarasse investeerimine ei ole liialt riskantne ja ohtlik?

Kinnisvarasse investeerimisel saab välja tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Esimene poolt argument on kindlasti fakt, et välja üüritud kinnisvaraga on võimalik toota regulaarset positiivset rahavoogu üüritulu näol. Lisaks tekitab inimestes teatud kindlustunde see, et kinnisvara on füüsiline käega katsutav objekt, mis ei saa turukõikumise tulemusena täielikult õhku haihtuda.
Negatiivne pool on aga kinnisvara väärtuse säilitamise ehk omamise kulu pikaajalises perspektiivis, sest kinnisvara vananeb nii moraalselt kui ka füüsiliselt. Seega on peamine risk kinnisvarasse investeerimisel seotud vara väärtuse langusega. Tänases turusituatsioonis on langustrend tingitud eelkõige majanduse üldisest langusest, mis saigi alguse just kinnisvaraturult.

Arvestades tänast kinnisvaraturu olukorda, on praegu hea võimalus soetada kinnisvara 2003./2004. aasta hinnatasemega. Juhul kui on soov investeerida kinnisvarasse, mille turuväärtuse tõusuks  majandusolukorra paranedes on planeeritud keskmisest rohkem, tasuks soetada selline kinnisvara, mis asub eelkõige tuntud ja hinnatud piirkondades. Kinnisvara, mille tulevikuväärtust saab pidada kõrgeimaks, on eelkõige Tallinna kesklinna uued tornelamud, nagu Tornimäe ja Maakri tänava piirkond. Samuti on olnud läbi aegade kõrgelt hinnatud vanalinn. Vanalinnas on korterite müügitehingute ruutmeetri hinnad hetkel vahemikus 30 000 kuni 40 000 krooni, kuid leidub ka eksklusiivseid kortereid, mille tehinguhinnad ulatuvad isegi 70 000 krooni piirimaile. Siinkohal on ilmekas näide, et kõrghetkel olid vanalinnas hinnad keskmiselt 40 000 kuni 65 000 krooni ruutmeetri kohta.

Rääkides madalama hinnaklassi kinnisvarast, jäävad tüüpkorterid magalarajoonides üsna sarnasesse hinnaklassi sõltumata sellest, millises tüüplinnaosas korter just paikneb. Selliste korterite hindade puhul on eelkõige määravateks faktoriteks korteri ja kogu elamu üldine seisukord ning nende tüübist tingitud parameetrid. Kui praegu on võimalik magalarajoonide kortereid osta hinnavahemikus 8 000 kuni 16 000 krooni ruutmeetri kohta, siis enne hinnatõusu olid sarnaste korterite hinnad 7 000 kuni 15 000 krooni ruutmeetri kohta. Kuid kui pöörata tähelepanu 2006./2007. aasta ruutmeetrihindadele, mis olid 16 000 kuni 32 000 krooni, on investeerimine kinnisvarasse majanduslanguses suurepärane võimalus.

Vaadeldes üldist turusituatsiooni 2009. aasta lõpus, on märgata, et turg on tasakaalupunkti saavutamas ja hinnad stabiliseerumas. Eksklusiivsemate objektide puhul on võimalik kohata isegi pakkumishindade kallinemist, eelkõige pakkumiste vähesuse tõttu. Nõudluse poole pealt vaadates on tunda, et need, kes olid varem äraootaval seisukohal ja ootasid hetke, kui oleks kõige parem investeerida kinnisvarasse, on tajunud, et see aeg on kätte jõudnud. See tähendab, et kui tegemist on keskmisest parema kinnisvaraga, on nõudlus isegi mõnevõrra kasvanud.

Seega jääb üle vaid oodata ning juba lähitulevik näitab, kas hinnalangus on lõplikult peatunud ja turg saab teha taas oma korrektuurid.