Äripind osta või üürida?

Eestlane on ikka kinnisvarausku. Üürimisele eelistatakse omamist ja võimalusel otsitakse seetõttu müügipakkumisi. Enamasti on see nii elukondliku kinnisvara puhul, aga kuidas on see äripindade puhul?

Kiiresti arenevad ettevõtted üldjuhul müügidiile ei otsi. Neile on omamisest olulisem paindlikkus ning võimalus mõne aasta pärast juba palju suurema äripinna peal tegutseda.

Kinnisvara omamine tähendab teatavat seotust. Isegi kui äripind on uus ja olulist hoolduskoormust sellega ei kaasne, jääb kinnisvara alla kinni raha, tuleb läbi mõelda pinnalahendused ja ruumiprogrammi elluviimisel ka ise kätt pulsil hoida. Keegi meeskonnast peab kinnisvaraga tegelema. Elujõuline ettevõte “keerutab” raha enda igapäeva ettevõtluses oluliselt kiiremini, kui annab tulemit kinnisvara omamiselt saadav kokkuhoid. Seetõttu on ka suur osa turust täis pigem äripindade üüripakkumisi.

Olles aga siiski kaalumas äripinna ostu või üürimise vahel, siis mõelge kolmele punktile: ettevõtte kasvuplaanid, omamisvajadus ja finantsvõimekus.

 

Ettevõtte kasvuplaanid

Olgu otsuseks äripinna ost või üürimine, kindel on see, et vähemalt 3-5 aastaks ollakse valitud äripinnaga seotud. Kolimine pole kellegi meelistegevuseks ning seetõttu otsitakse lahendusi, kus kolimine tuleks võimalikult harva ette võtta. Ideaalne pind on selline, kus kolima ei peagi, vaid saab laieneda ehk äripinda või ärihoonet ettevõttele otsides oleks parim variant, kui on hoonel olemas ka kasvureserv.

Kasvureserv võib olla krundil oleva ehitusmahu näol, mida kohe välja ei arendata ja mis jääb tulevikuperspektiiviga võimaluseks. Teine hea variant kasvureserviks on samas hoones kõrval asuv äripind, mida kasutab mõni teine ettevõte. Kui on vaja laieneda, siis suurendatakse ettevõtte kasutatavat pinda naabri arvelt – kõrvalolev pind välja ostes või üürile võttes, olenevalt pakutavatest võimalustest.

Uusarenduste puhul sõlmitakse üürilepingud üldjuhul fikseeritult viieks aastaks. Pärast tähtaja lõppemist on kokkuleppe alusel võimalus üürilepingut pikendada. Juhul, kui üürileandja lepingut pikendada ei soovi või nõuab ebamõistlikku üürihinna kasvu, on üürilevõtja sunnitud kolima. Siit jõuame teise punktini.

 

Omamisvajadus

Tulenevalt soovist mitte lasta kellelgi teisel enda ettevõtte strateegilisi otsuseid mõjutada, otsitakse võimalusi äripinda omada.

Võrdluseks – olles üüripinnal, tuleb ümberehituse lahendused kooskõlastada omanikuga ja võib juhtuda, et kõike soovitut ei lubata teha. Ümberehitused ja parendustööd pinnal jäävad üürilepingu lõppedes üürilevõtjast maha ehk tihti tehakse suurtes summades investeeringuid võõrasse kinnisvarasse. Kui ettevõtte kasvuplaanid on paigas ja on teada, et suuremat pinda näiteks viie või kümne aasta jooksul vaja ei lähe, on üürimisel riskide maandamiseks mõistlik sõlmida vastava pikkusega üürileping.

Mõnel arendusprojektil on olemas mõlemad lahendused – võimalus äripind üürida ja võimalus pind osta. Vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele saab valida sobiva variandi.

 

Finantsvõimekus

Kui bilansis on vabu vahendeid, mis põhitegevuses kasutust ei leia, on mõistlik need suunata kinnisvarasse. Olgugi, et tootlikkus põhitegevuses on tõenäoliselt kõrgem, siis kinnisvara puhul on plussiks lisaks üüritasu kokkuhoiule ka aastatega omaniku kasuks töötav väärtuse kasv.

Äripinna omamine on tihti sooviks ka ettevõtetel, kellel vabu vahendeid kontol seismas ei ole. Kui majandusnäitajad on tugevad, siis pole see probleemiks ja appi tuleb pank. Kui majandusnäitajad tugevad ei ole, siis võib raskusi tekkida nii ostu kui ka äripinna üürilevõtmisega. On vana tõde, et üürileandjal läheb hästi siis, kui ka üürnikul läheb hästi ning seetõttu veendutakse lepingut sõlmides üürilevõtja majandustulemustes. Ükski üürileandja ei soovi sõlmida lepingut aimates, et üüri laekumiseks tuleb hakata äripinnal elektrit välja võtma.

 

Kokkuvõtteks

Ei ole ühest tõde, kumb on parem. Ettevõtetel on erinevad vajadused ja võimalused. Kiiresti kasvavatel firmadel tasub üürida äripind ning otsida võimalusi, kuidas võimalikult lihtsalt samal või läheduses oleval pinnal kinnisvaraliselt kasvada. Väljatöötatud ärimudeliga ettevõtted, kus ootamatuid suuri muutuseid (loe: hüppelist kasvu) lähitulevikus oodata ei ole, oleks mõistlik kinnisvara osta. Siinjuures on kõige parem variant, kui ostetud kinnisvaral on potentsiaali ka tulevikus laienemiseks – kas naabrite arvelt või hoone juurdeehitusega.

Ärikinnisvaraturul pakutakse pindu üldjuhul üüriks. Samas lääne-Tallinnas valmiv Tähetorni Tehnopark pakub äripindu nii üüriks kui müügiks ning üüri puhul ka ostuoptsiooni võimalust.

Tehnopargis on 24 ehitusõigusega krunti, mistõttu tulevikus laienemine probleemiks ei ole. Pargi arendaja on 25 aastase ajalooga OÜ Favorte sidusettevõte Tähetorni Tehnopark OÜ, kes planeerib tehnopargi arendamist kolmes etapis, mis annab võimaluse ettevõtetel, kellel on esimeses etapis üüritud/ostetud äripind, järgmistes etappides soovi korral leida suurema ja sobivama äripinna.

Tehnopargi sisest laienemist ei paku paljud ettevõtted, kuid Tähetornis on see võimalik ka samas hoones. Härgmäe 21 ja 22 ehitatavates majades müüakse äripindu hooneosade kaupa.

Lisainfot valmiva uusarenduse kohta saab siit: www.tahetornitehnopark.ee

Kristen Tamm, Uus Maa Property Advisors’ konsultant

Kategooriad: Uudised