Kallis disain ja uhke mööbel võivad müügiedu vähendada

Kas spetsiaalne või veel enam, luksuslik sisekujundus on kinnisvara müügi puhul pluss või miinus? Võimalikud on mõlemad variandid ning müügiedukusel saab määravaks kujunduse ja mööbli stiil, hetkemood ning muidugi ka vastav hind.

Olen pikki aastaid tegelenud kallima hinnaklassi kinnisvara müügiga ning eriti just eramute puhul puutunud kokku probleemiga, kus sisekujundus on väga spetsiifilise stiili või kallite ehituslike siselahendustega. Loomulikult on igal majaomanikul õigus kujundada omale just meelepärane kodu, kuid raskused hakkavad tekkima siis, kui seda maja on vaja müüma hakata.

Müügihinna kujundamisel on üldiselt loomulikuks arvutusviisiks liita maa hind, maja ehituskulud ja sisekujundusse investeeritu kokku ning lisada sellele ajaline hinnatõus. See oleks iga kinnisvaraomaniku ideaalsoov.

Tegelikkuses juhtub tihti nii, et eriline stiil (ülimodernne, antiikne, venepärane, aegunud vms.) võib oluliselt muuta võimalikku müügihinda ja seda kahjuks mitte tõusvas suunas. Tihtipeale soovivad ostjad 10+ aastat vanades majades teha enda maitsele vastava remondi, millega kaasneb ka uus sisekujundus ning seetõttu pole eelmise omaniku poolt eramusse investeeritud kallid materjalid ja lahendused huvipakkuvad. Veel enam, need võivad osutuda lisakuluks, mida uus omanik peab pigem probleemiks.

 

Ole valmis hinnalangetuseks

Müüjal tasuks arvestada, et ostuklient peab järelturu kinnisvara otsingutel reeglina oluliseks asukohta, välist arhitektuuri, hoone seisukorda ja võimalust lihtsalt ümberehitusi või värskendusi teostada.

Inimesed, kes alustavad maja ehitamisega ning kellel on plaanis panustada tavalisest enam omanäolisse sisekujundusse ja mööblisse, oleks mõistlik arvestada asjaoluga, et tõenäosus investeeritud raha samas summas tagasi saada on väheneb iga aastaga.

Erilise mööbli olemasolul tuleks kaaluda selle eraldi müümist või siis leppida asjaoluga, et tehtud investeering jääb müügi puhul suures osas maja lisandväärtuseks.

Kahjuks ei ole harvad juhused, kus kinnisvaraomanikel on soov ideaalhinna osas kõvasti kivisse raiutud ja kompromisse ei olda vähemalt müügiprotsessi alguses nõus tegema. Aeg on näidanud, et just nende asjaolude tõttu jäävad turule paisatud objektid esialgu müümata ning hiljem saavad neist juba pikalt üleval „rippunud“ objektid, mis jäävadki pikaks ajaks müügiportaalidesse seisma.

Et seda vältida, tasub tõsiselt arvestada, et praegune popp disain või šikk mööbel ei pruugi 10 või 15 aasta pärast nii atraktiivne ja hinnatud enam olla. Siiralt soovitan kuulata maakleri nõuandeid ning olla valmis kujunenud hinnaootust muutma.

Toetudes pikaajalisele kogemusele võin väita, et eestlane on majausku ja õigesti hinnastatud, mis iganes asukohas ja aastal ehitatud eramu saab müüdud kiiresti.

Kairi Vanem, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler