Kommunaalkuludelt saab enim säästa

  • Kommunaalteenused on kogukuludest ligikaudu 70 protsenti
  • Kokkuhoid tuleb korralikult hooldatud tehnosüsteemidest

Kasvavad korterikulud on paljusid omanikke pannud aktiivselt mõtlema kulude vähendamise võimalustele. Esimese kokkuhoiuvõimalusena nähakse sageli loobumist haldusfirma teenustest ning korraldatakse elamu haldamine omal jõul.

Mõttekas on selline tegutsemisviis vaid juhul, kui kogu töö tehakse tasuta või sümboolse tasu eest, kuna kõigi tööde eest õiglast hinda makstes tuleks haldusfirma teenus tõenäoliselt odavam.

Elamusisene heategevuslik töökorraldus on töötanud paljudes korteriühistutes juba aastaid, kuid vähemalt sama paljudes on ka ummikusse jooksnud.

Suurimateks probleemideks kujunevad tavaliselt elanike vähene kompetentsus elamu haldamisega seotud valdkondades (majanduslikud, juriidilised ja tehnilised küsimused) ning ajapikku vähenev entusiasm töötada vabatahtlikuna. Eelnimetatud lähenemine (isegi tasuta tööjõud) ei vähenda kogukulusid siiski kuigi palju. Kulude tegelik kokkuhoid peitub hoopis efektiivses haldamises.

Kuna kommunaalteenused moodustavad kogukuludest ligikaudu 70 protsenti, on mõttekas otsida kokkuhoiuvõimalusi just sealt. Kokkuhoid kommunaalkuludelt on seitse korda efektiivsem kui kokkuhoid halduskuludelt.

Kogemustele tuginedes võib väita, et erinevate kululiikide lõikes on võimalik saavutada kuni 50 protsendiline kokkuhoid. Kokkuhoid tuleneb eelkõige korralikult hooldatud tehnosüsteemidest, mis vähendab märgatavalt avariide likvideerimis- ja kommunaalkulusid (soojusenergia tarbimist).

Oskuslikult korraldatud tarbimine vähendab nii üldelektri maksumust kui veekadusid, mis sageli moodustab suure osa kogu tarbitavast veest.

Korterikulude kokkuhoiul tuleks seega esmalt alustada erinevate kululiikide võrdlusega ning leida suurimate kuluartiklite vähendamise võimalusi s.t. kokkuhoidu kommunaal- ning seejärel hooldusteenustelt.

Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2002
Kalle Norma,
UUS MAA Kinnisvarahalduse tegevdirektor