Rõõm on tõdeda, et Tallinna üle-eelmise linnavalitsuse käimalükatud elamumajanduspoliitika on realiseerumas. Käesolevaks aastaks linna eelarvesse planeeritud elamuehituse summad suunatakse esialgse info kohaselt peamiselt olemasolevate pooltühjade linnale kuuluvate hoonete renoveerimiseks. Kasu on mitmekülgne – linn saab juurde vajalikke kaasaja standarditele vastavaid munitsipaalkortereid ning linnapildis väheneb aastaid tühjana seisnud majavarede hulk.
Tühjana seisvatesse korterelamutesse investeerimine on linnale kõige kasulikum. Kuna enamik linnale kuuluvatest väljaehitamist ootavatest majakarpidest paiknevad kinnisvaraturu seisukohalt ebaatraktiivsetes asukohtades, oleks nende realiseerimisest saadav tulu suhteliselt tagasihoidlik. Tõenäoliselt ületaksid ka hoonete lammutuskulud kruntide turuväärtust, mis teeb taolise ettevõtmise mõttetuks. Kuna munitsipaalkortereid ei tule pärast rajamist vabal turul realiseerida, on nende asukoht sekundaarse tähtsusega ja seega on nende ehitamine olemasolevatesse tühjana seisvatesse hoonetesse parimaks lahenduseks. Samuti aitavad taolised investeeringud tõsta hetkel vähehinnatud piirkondade atraktiivsust kinnisvaraarendajate silmis, mis kiirendab kogu ümbruskonna heakorrastumist ja maine tõusu. See omakorda toetab püüdlusi tagada linna stabiilne ja ühtlane areng.
Positiivne on ka linnavalitsuse tahe reaalselt kaasa aidata sundüürnike probleemi lahendamisele. Kuna tänaseks on aktiivsemad omanikud ja sundüürnikud suutnud ühiste jõupingutuste tulemusena oma probleemile lahenduse leida, pole järelejäänute osas iseeneslikku lahendust loota. Ühelt poolt takistab seda osapoolte endi suutmatus probleemi lahendada ning teiselt majanduslik põhjendamatus. Nimelt on viimastel aastatel kiirelt kasvanud korterite hinnad muutnud omanikele sundüürnike ümberpaigutamise varasemast oluliselt kulukamaks ja kaotanud seega majandusliku mõttekuse. Seetõttu on linnavalitsuse abi probleemi lahendamisel teretulnud eelkõige sundüürnikega koormatud kinnisvaraomanikele.
Suur osa sundüürnikest resideerub hetkel kesklinna lähiümbruse ja Kalamaja puitelamurajoonides. Nende suundumisel munitsipaalelamutesse vabaneb ajapikku märkimisvääne hulk kortereid. Mingi osa vabanenud korteritest pannakse omanike poolt müüki, kuid tõenäoliselt tuleb suur hulk neist pärast mõningast iluravi üüriturule. Seega kui realiseerub linnavalitsuse plaan ehitada käesoleval aastal 235 uut korterit ja renoveerida ca sada korterit, tähendab see kesklinna lähiümbruse üürituru märgatavat elavnemist ja tõenäoliselt mõningat survet hindade languseks
Eesti Päevaleht, 09. jaanuar 2002
Eero Olander
UUS MAA Kinnisvarakonsultantide peahindaja