Kinnisvara müüma asudes on omanik valiku ees – kas teha seda ise, usaldada müügikorraldus maaklerile või kasutada neid variante üheaegselt. Enamasti viib soovitud tulemuseni esindusleping maakleriga.
Kliendid hoiduvad sageli ainuesinduslepingu sõlmimisest, kartes lepingust tulenevaid kohustusi ja liigset siduvust. Maaklerid ei paku lepingut väljagi, kuna kardavad negatiivseid emotsioone. Ilmselt on see meie ühiskonna loomulik arenguetapp, kus pettused ja kelmused tunduvad igapäevased. See teeb inimesed ettevaatlikuks. Suusõnaline kokkulepe jätab n-ö ukse lahti – võimaluse kokkulepetest ja lubatustest taganeda.
Pikema kinnisvaraturu traditsiooniga riikides on kirjalik esindusleping kinnisvarafirmaga vara realiseerimisel elementaarne. Teenuse tellija on teadlik, et kirjalik esindusleping on ainuke moodus kinnisvarabürood kohustada teenust pakkudes endast parimat andma.
Kui klient jääb kinnisvarafirma teenust kasutades suulise kokkuleppe juurde, säilib kliendil kohustus teenuse eest tasuda vahendustasu täies mahus. Samas pääseb maakler esinduslepingu kohustustest ja kliendile pakutud vahendusteenus ei ole tasemel. Lepingupartneri peaks kinnisvaramüüja valima turul tuntud ja tunnustatud kinnisvarafirmade seast. Kui müüja pole veendunud kinnisvarafirma usaldusväärsuses, on võimalus sõlmida esindusleping ilma ainuesindusõiguseta. See jätab omanikule vabad käed vajadusel ise müüki teostada või teisi lepingupartnereid otsida. Vahendustasu peab kinnisvarafirmale maksma sellisel juhul vaid siis, kui tehing sõlmiti maakleri leitud kliendiga. Sellise lepingu puudus on asjaolu, et maakler tegeleb esmajärjekorras objektidega, kus on sõlmitud ainuesindusleping, seejärel esinduslepinguga kaetud objektidega ja viimasena suulise kokkuleppe põhiste objektidega.
Äripäev, 18. veebruar 2002
Jaanus Laugus
Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevdirektor