Tallinna korteriturul valitseb segadus – veebruari-märtsi tipphindadega võrreldes on magalarajoonides korterite hinnad 5-10 protsenti madalamad, spetsialistid annavad toimunule aga vastukäivaid hinnanguid.
Ühed räägivad magalarajoonide getostumisest ja kokkukukkumisest ning teised elukeskkonna paranemisest ja vajalikke parendustöid tehes paneelelamute igikestvusest.
Viimase kuu jooksul on langenud peamiselt 3- ja 4-toaliste ning kapitaalselt remonditud korterite hinnad.
Korrektsiooni põhjuseks on olnud põhjendamatult kõrged hinnad, mis küündisid juba üle poole miljoni krooni. Möödunud aasta kiire hinnatõusu inertsina lisasid müüjad tänavu esimestel kuudel müügihindadele veelgi 30 000 – 50 000 krooni, mis ületas turu taluvuse piiri.
Valik on suurem
Tehinguid nii kõrge hinnaga tehti väga vähe. Seega pole hinnalangust toimunud, pigem on müüjad korrigeerinud oma ülemääraseid ootusi ning küsivad korterite eest taas mõistusepäraseid hindu.
Väiksemate ja remontimata korterite osas on nõudlus olnud jätkuvalt tugev, mistõttu nende müügihinnad on püsinud stabiilsena.
Suurenenud pakkumise tõttu on korteriturg kujunemas taas ostjate turuks. Suure valiku ja osalise hinnakorrektsiooni tõttu on viimaste aastate jooksul esmakordselt ostjatel hea võimalus soetada endale sobiv eluase.
Paneelmajade remonditud korterite puhul on igati põhjendatud hind ligikaudu 9000 krooni ruutmeetri eest, mistõttu ei saa hinnad sellest madalamale kukkuda.
Ehitushindade kiireneva kasvu tõttu pole ka turule tulemas soodsaid uusi kortereid, mis võiks negatiivselt mõjutada vanemate korterite hindu. Seetõttu on oodata taas ostusurve kasvu vanematele korteritele.
Stabiliseerunud turul on kasvamas ostjate teadlikkus, mistõttu pole hindade edasist tõusu oodata keskmisest vähem hinnatud piirkonnas paiknevate korterite osas nagu näiteks Astangu Haaberstis, Priisle Lasnamäel ja Akadeemia tee Mustamäel.
Suurt hinnalangust ei tule
Ebatõenäoline on ka hinnalangus, sest müüjad pole aasta esimese poole tipphindadest märgatavalt odavamalt nõus oma vara müüma. Enamikul müüjatel puudub tungiv vajadus korter kiiresti realiseerida, mistõttu eelistatakse hinna alandamise asemel saabunud mõõnaperiood üle elada.
Osalist hinnakorrektsiooni ei saa kuidagi Tallinna korterite hinnalanguse alguseks pidada. Selle vastu räägivad:
Paneelelamute püsimine ja heakorrastamine on tagatud aastakümneteks, sest ühistud investeerivad üha aktiivsemalt elamute nüüdisajastamisse.
Elanikkonna maksevõime kasvab kiiresti. Eriti kiirelt kasvab nõudlus odavaimate vanemate korterite järele, millele puudub omas hinnaklassis (kuni 450 000 krooni) alternatiiv.
Tihe konkurents panganduses võimaldab klientidel jätkuvalt soetada ka vanemaid paneelelamute kortereid ülejäänutega võrdsetel alustel s.t 34-protsendilise omafinantseeringuga.
23. mai 2002
Eero Olander
Uus Maa Kinnisvaragrupi hindamisgrupi juht