Vahe uute ja vanade korterite hindades on märkimisväärselt suur

Uusarenduste hinnatõus on osa potentsiaalsest korterite ostjaskonnast viinud tagasi järelturu juurde. Eriti on see näha just magalapiirkondades, kus uute ja renoveeritud vanade korterite hinnavahe on kujunenud juba päris märkimisväärseks.

Viimase poole aasta kinnisvaramüügi statistika näitab selgelt, et uute korterite pakkumishinnad äärelinnas on järsult kasvanud, mis tähendab, et hinnatundlikumate ostjate, näiteks noorperede võimalused osta kortereid uusarendusse on vähenenud. Selle asemel on jõukohasem soetada järelturukorter. Toon mõned võrdlevad näited.

Näiteks saab tüüpilise, renoveeritud 2-toalise korteri (45-55 m2) magalarajoonides keskmiselt 70 000 -75 000 euroga, uusarendustes on sarnaste üldpindadega korterid hinnavahemikuga 92 000-103 000 eurot. See teeb keskmiseks hinnaerinevuseks uue ja vana vahel 17 000 – 28 000 eurot.

Kolmetoaliste puhul on hinnavahemikud (60-75m2) vanemate korterite osas 90 000 – 105 000 eurot ning uusarenduste sarnaste korterite puhul keskmiselt 120 000 -155 000 eurot, mis teeb uue ja vana hinnavaheks 30 000 – 50 000 eurot. Muide, laias laastus saab uue kahetoalise korteri hinna eest renoveeritud kolmetoalise vanema korteri.

Rõhutan, et need on keskmised vahemikud. Alati on olemas erisusi, kuid neid kipub siiski harvem olema.

 

Vanal korteril omad eelised

Kindlasti võib nii mõnelgi ostuhuvilisel tekkida emotsionaalne tõrge, kui ta võrdleb näiteks tuliuut korterit, kus pole keegi veel elanud mõne vanema korteriga, kus on elanud ehk mitmeid peresid ning kus naabrid võivad olla kohati üsna erisugused.

Kuid, soodsama hinna kõrval saab kasutatud korterite eeliseks pidada juba teadaolevat seisukorda ja kulusid. Väga tihti peetakse eeliseks eraldi kööke ning uuemate tüüpelamute puhul ka läbimaja planeeringuid ja rõdusid.

Paljud paneelmajad on läbinud renoveerimise, mis on muutnud nad kenamaks ja vähendanud ka kõrvalkulusid. Pole sugugi tavapäratu, et vanema korteri kommunaalkulud pakuvad tugevat konkurentsi samaväärse uue korteri arvetele. Eriti, kui remondiks võetud laenudki on makstud.

Need juhtud, et „mäed“ tuleks lammutada, on juba minevikku kadunud ning peale on jäänud arusaam, et iga hoone eest tuleb hoolitseda ja seda renoveerida. Nii kestab see veel aastakümneid. Lisaks, tänagi elab 2/3 pealinna elanikest magalates. Nii öelda tallinnastumine on jätkuvalt hoogne ning igal aastal lisandub keskmiselt 5000 uut elanikku, kes kõik otsivad parima võimaliku kvaliteedi ja hinnasuhtega elamispinda.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kuigi järelturg on muutunud üha aktiivsemaks, jätkub ostjaskonda ka magalapiirkondadesse kerkivatele uutele korteritele. Küll aga saab pakutava lõpphind varasemast veelgi olulisemaks.

Kairi Vanem, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler